Hiljuti on plahvatanud mitu skandaali Eesti linnade keskväljakute ja peatänavate ebakvaliteetsete ehitustööde pärast. Mis on seda põhjustanud, millised võiksid olla lahedused ja kes peaks koostama nende ehituseks sobiva juhendmaterjali, analüüsis volitatud teedeinsener Ain Kendra.

- T-Konsult OÜ juht Ain Kendra.
- Foto: Raul Mee
Viimase viie aastaga on süvenenud tendents, et kui raha pakutakse, siis tuleb see vastu võtta. Ja kui juba teha, siis uhkelt, nii nagu varem tehtud pole. Paraku, kui seda uhket lahendust hangitakse kõige odavaimalt pakkujalt ja ka rahad tuleb kiiresti ära kasutada, võib ettevõtmine oodatust oluliselt kallimaks minna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.
Ehkki ehitussektoris oodatakse tänavu ajaloo parimat tulemust, taristuehitusettevõtted eufooriat ei jaga – tegevuse muudab keerukaks nii ääretult tihe konkurents kui tööjõukriis ja sisendhindade tõus.
Kuigi teedeehitus on endiselt madalseisus ja piirkonniti on karjäärides töö üldse seiskunud, loodab Eesti Killustiku tegevjuht Kaire Lukkanen-Jaas, et turg on valmis vastu võtma nende uue toote - pestud killustiku.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.