Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”. Vesinikutehnoloogiast majanduslikku kasu saamise eelduseks on siseriikliku vesinikutaristu rajamine.

- Uku Varblane
- Foto: Arno Mikkor
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane märgib, et vesinikutehnoloogial on lähimatel kümnenditel potentsiaal olla Euroopa transpordi ja energiamajanduse keskmes, kuid positiivse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb tootmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid. “Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, sest hetkel toodetakse üle 95% vesinikust endiselt fossiilkütuseid kasutades, peamiselt metaanist. Selliselt toodetud vesinik soodustab globaalset soojenemist samal määral kui fossiilkütuste otsepõletamine,” ütles Varblane pressiteates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuressaarde rajatud kaasaegse padelihalli projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu ruumi akustikale, et vältida suurtele spordiruumidele omast kaja ja müra. Lahenduseks valiti Ruukki perforeeritud akustiline kandev katuslae profiil Acub, millesse on heli neeldumine juba sisse integreeritud. Praktika näitab, et läbimõeldud akustika parandab oluliselt nii kasutusmugavust kui ka hoone üldist kvaliteeti.