Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.

- Tallinn-Tartu maantee ja Rail Baltica ristumiskoha ehitus Assakul 2022. aastal.
- Foto: Liis Treimann
Kui viimati aprilli alguses tunnistati Tehnilise Järelevalve- ja Tarbijakaitseameti (TTJA) poolt vastavaks keskkonnamõjude hindamine Harju maakonna, ligi 19 km pikkusel lõigul Kangrust kuni Harju ja Raplamaa piirini, siis nüüd on sellele lisandunud veel järgmised lõigud, mis ameti hinnangul vastavad nõuetele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tee-ehituse mahud kahanevad praeguste kavade kohaselt umbes 20% aastas ja nii mitu aastat järjest. Riik on pannud neljarajaliste põhimaanteede ehitamise plaani piltlikult öeldes riiulisse – need valmivad 100 aasta pärast või pigem veelgi hiljem – kui üldse kunagi valmivad, avas keerulist olukorda ASi TREV-2 Grupp ja Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens värskes Äripäeva Infopanga Taristuehituse raportis.
Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.
Möödunud aasta augustis Häädemeestel taaskäivitatud Saint-Gobaini Leca kergkruusatehas on saavutamas plaanitud tootmisvõimsust. Osa kergkruusast läheb Rootsi taristuehitustele, kuid oodatakse ka suuremaid kohalikke hankeid, sest tehase toodangumaht ületab nõudlust.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.