Järgmised Rail Baltica keskkonnamõju hindamised said rohelise tule
Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.
Tee-ehituse mahud kahanevad praeguste kavade kohaselt umbes 20% aastas ja nii mitu aastat järjest. Riik on pannud neljarajaliste põhimaanteede ehitamise plaani piltlikult öeldes riiulisse – need valmivad 100 aasta pärast või pigem veelgi hiljem – kui üldse kunagi valmivad, avas keerulist olukorda ASi TREV-2 Grupp ja Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens värskes Äripäeva Infopanga Taristuehituse raportis.
Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.
Möödunud aasta augustis Häädemeestel taaskäivitatud Saint-Gobaini Leca kergkruusatehas on saavutamas plaanitud tootmisvõimsust. Osa kergkruusast läheb Rootsi taristuehitustele, kuid oodatakse ka suuremaid kohalikke hankeid, sest tehase toodangumaht ületab nõudlust.
Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.