Taristuehituse pikaajalise kasvutrendi puhul jääb silma müügimahtude kasvu heitlikkus aastate lõikes. Riigil on selles olukorras valida, kas hoida sektorit ühtlase tellimuste vooga ja läbi mõeldud hankepoliitikaga vee peal või lasta ettevõtjatel end kärpida ning hiljem nõrgenenud konkurentsist tingitud kõrgeid hindu taluda, kirjutas KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaaar.

- KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaaare hinnangul peaks riiklike tellimuste pikaajalise strateegia selgust ja hangete ajakava läbipaistvust ka ehitajad ja nende katusorganisatsioonid pidevalt nõudma. Foto: Raul Mee.
Kui 2018. ja 2020. aastal tegutseti tööstusharu koondvaates reaalhindades sisuliselt ilma kasvuta, siis 2019. ja 2021. aasta olid kasvud vastavalt 42% ja 25%. Selline ebastabiilne ehitusmahtude jaotus peaks andma mõtlemisainet riigile ja tema kontrolli all olevatele ühingutele, kes riigihangete kaudu sektorile tööd pakuvad. Ehitajate ühtlasem koormamine annaks tellijatele kvaliteetsema ja odavama töö ning ehitajale parema kasumlikkuse. Juhul, kui riik keskendub vaid iga üksiku hanke puhul soodsaima hinna saavutamisele, siis võivad hinnatasemed just vastupidi kiiresti kasvada, kuna ebaühtlase koormusega ehitamine on kallim.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.