Põlevkivi aheraine ei lahenda ehituse materjaliprobleeme
Eesti põlevkivikaevandajad on aastakümneid otsinud kasutust põlevkivi kaevandamisel üle jäävale aherainele, mis kuhjub Ida-Virumaal tehislikes aherainemägedes. Jäätmemaksu alla käivale aherainele on otsitud taaskasutusvõimalusi eelkõige ehitusest.
Plevkivi aheraine ja killustik. Foto: Raivo Tiikmaa
Foto: Raivo Tiikmaa
Viimastel aastatel on otsingute sihtmärgiks saanud ka Rail Baltica ehitus. Kuid põlevkivi aheraine puhul on tegemist põlevkivi ja lubjakivi kokku settinud materjaliga, mis ei ole oma omadustelt samaväärne kvaliteetse paekivi omadustega.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.