Ehitajate ja arendajate suhete vahelisteks karideks saavad kõige sagedamini ebatäpsed lepingud, mille üle vaidlemiseks võib kuluda 3-4 aastat, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Kristjan Tamm.
Kristjan Tamme sõnul on üks olulisi märksõnu leppetrahvinõue. „Lepingud pole piisavalt täpsed ja kumbki pool saab neist erinevalt aru. Vaidlus tekib eelkõige siis, kui tööde lõpptähtaeg läheb üle. Tellija tahab rakendada täies mahus leppetrahvi, aga töövõtja pole nõus ja väidab, et venimine sai alguse üldse tellijapoolsest käitumisest, kes, näiteks ei andnud projekti õigel ajal üle,“ selgitas Tamm. Kui leping pole vastutusalade määramises piisavalt detailne, siis ongi võimalik, et asi lõpeb kohtus.
Intervjuu algusaeg on 47.05
Artikkel jätkub pärast reklaami
TULE KUULAMA!
Vandeadvokaat Kristjan Tamm esineb ettekandega „Ehitusprotsesside venimise mõju kinnisvaraarendusele: riskid ja võimalikud lahendused“ 20. veebruaril toimuval konverentsil Kinnisvarapööre.
Registreeru konverentsile
SIINSeotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.