Kui koduturul on tööd vähe, siis tuleb minna kohale sinna, kus töötegijaid puudu. Selline on maailmapraktika ning edukate firmade argipäev.
Töötamine välismaal ei ole omane ainult Eesti ehitajatele. Maru Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Kulli sõnul kohtus ta ligi pool aastat tagasi ühe Hispaania suurema ehitusfirma esindajaga, kelle aastakäive oli 6 miljardit eurot.
Küsimusele, kui palju tööd firma vahetult Hispaanias teeb, vastas hispaanlane, et pole kodumaal kaks aastat ühtegi tööotsa saanud. “Põhimõtteliselt kogu 6 miljardit saadi välisturult!” imestas Kull.
Maru Ehituse juhi arvates on tänane olukord see, et mitte ainult ehitustöölised, vaid ka projektijuhid peavad olema mobiilsed ja liikuvad. “Vajalik on valmisolek liikuda Euroopasse ja ka mujale, kui kodus tööd ei ole,” arvas Kull. Tema sõnul on eestlased mingil määral paremas olukorras võrreldes Läti ja Leeduga, sest meil on hea laevaühendus Soome-Rootsiga ja vähemalt nädalavahetuseks saab koju tulla. Lätist ja Leedust minnakse üldjuhul välismaale tööle pikemateks perioodideks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.