Päikeseenergia tootjatel on peagi lootust saada riigilt investeeringutoetust ning ka elektri üldvõrguga liitumine tõotab muutuda mitu korda lihtsamaks.
Eesti taastuvenergia toetussüsteemi skeemist on praegu päikeseenergia tootjad praktiliselt väljas, olles seega kehvemas seisus kui meie lõunanaabrid. „Lätis ja Leedus makstakse päikeseenergia toetust, kuid Eestis mitte,“ sõnas päikesepaneele müüva Taastuvenergia OÜ omanik Sven Lõokene.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et põhimõtteliselt peaks mis tahes elektritootmisseadmega elektrit tootma subsiidiumivabalt. Kui aga kord subsiidiumid on, peaks kõiki tootjaid kohtlema võrdselt.
„Vastavalt elektrituruseadusele see ka nii on - päike loetakse taastuvate energiaallikate alla ning tulenevalt sellest makstakse toetust ka päikesest elektri tootjatele 53,7 €/MWh lisaks tootmise eest makstavale turuhinnale elektriturul,“ rääkis Veskimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellist mõõtu toetus kalli päikeseenergia levikut aga ei soosi. Lõokene märkis, et kui taastuvenergia toetusega tuulepark teenib investeeringu tagasi 4-5 aastaga, siis päikseenergiajaama tasuvusaeg on 20-25 aastat.
Artiklit saab täismahus lugeda tänases Äripäevast, päevapileti saab soetada SIIN .
Seotud lood
Elektrihinna prognoositavalt hüppeline tõus sunnib otsima alternatiivseid lahendusi. Kui tarbevee soojendamisel on päikesepaneelide kasutamisel häid näiteid, siis autonoomne elektritootmine praegu veel ära ei tasu.
Kuressaarde rajatud kaasaegse padelihalli projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu ruumi akustikale, et vältida suurtele spordiruumidele omast kaja ja müra. Lahenduseks valiti Ruukki perforeeritud akustiline kandev katuslae profiil Acub, millesse on heli neeldumine juba sisse integreeritud. Praktika näitab, et läbimõeldud akustika parandab oluliselt nii kasutusmugavust kui ka hoone üldist kvaliteeti.