Eks tulevikuaimus ikka on, vastas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson Ehituse erilehe küsimusele: kuidas läheb ehitusturul edasi?
"Ilmselt on arvestatav osa CO2 kvootide müügist saadavast rahast plaanis suunata ka hoonete rekonstrueerimisse, mis loob sektorile positiivse tegutsemisfooni," arvas Peterson.
Ka teedeehituse ja infrastruktuuri valdkonna rahastamine struktuurfondide vahendite kaudu on tema sõnul päris hea, nii et järgmiseks aastaks julgeb Peterson ennustada väikest kasvu ehitusmahtudes. "Usun, et järgmisel aastal olukord küll paraneb, aga ei oska veel prognoosida, kui palju täpselt," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane ehitusturu suurt ja kiiret paranemist ei looda, ent õnnestuva kvoodimüügi valguses peaks projekteerijad küll kohe tööle hakkama.
Ehitusfirmad on hädas tellijatelt raha kättesaamisega, on peatöövõtjaid, kes võlgu alltöövõtjatele, viimased omakorda tarnijaile, võlad kasvavad pankade ees, võlaringist välja murda üritatakse nii hoolika taustatöö kui ka tüssamise abil.
Tartu Maja Betoonitooted juhataja Jaan Luts sõnul on praegu selge, et ehitusturu üldine olukord on jätkuvalt raske.
10.-12. oktoobril toimub Tartus mess Ehitus ja Sisustus, millest võtab tänavu osa 70 ettevõtet, kelle tegevusvaldkonnad ulatuvad üldehitusest kuni sisustamiseni välja. Tulenevalt aastaajast pannakse palju rõhku energiasäästlike lahenduste tutvustamisele, kuid esitletakse ka sisustustrende. Eraldi väljapanek on pühendatud saunamajadele.