Madalakvaliteedilisele põlevkivi aherainele tuleb leida parim võimalik kasutusviis, ennekõike lõpetades avalikkusele puru silmaajamine, kirjutavad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ja Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei.

- Ida-Viru põlevkivi aherainemäed ehk rahvakeeli tuhamäed.
- Foto: Julia-Maria Linna
Rohkem kui kümme aastat on käinud kampaania, turundamaks Eesti rahvale ja otsustajatele põlevkivi kaevandamisel üle jäävat aherainet. Põlevkivi aherainet on kümnete miljonite tonnidena kuhjatud Ida-Virumaal aherainemägedesse. Pealiskaudsel vaatlusel paistab ju igati asjaliku mõttena – haakub keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse ideedega? Ehitussektorit ei ole siiski suudetud veenda, küll aga on segadust külvatud laiemas avalikkuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuressaarde rajatud kaasaegse padelihalli projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu ruumi akustikale, et vältida suurtele spordiruumidele omast kaja ja müra. Lahenduseks valiti Ruukki perforeeritud akustiline kandev katuslae profiil Acub, millesse on heli neeldumine juba sisse integreeritud. Praktika näitab, et läbimõeldud akustika parandab oluliselt nii kasutusmugavust kui ka hoone üldist kvaliteeti.