Kliimaseaduse teine tulemine: õhem seadus tõmbab sihi madalamale
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Eesti uus energiatõhususe raamistik on oluline samm heitevabade hoonete suunas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt energiatarbimise vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele, siis nüüd seatakse fookus ka kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele.
Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.
Euroopas on materjalide tootmine justkui seisma jäänud ja meile paistab, et oleme rikkad ja edukad, las Hiina ja Aafrika toodavad, sõnas R-S Osa Service´i juhatuse liige Alar Saluste hiljuti toimunud Äripäeva ja Tööstusuudiste loodusressursside aastakonverentsil.
Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.
Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.