Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse kohustuse edasilükkamise osale ettevõtetest. Samal ajal jätkub Euroopa Liidus töö aruandluse lihtsustamiseks. Eesti seisab selle eest, et kogutaks ainult neid andmeid, milleta kuidagi ei saa.
Eesti valitsus kiitis heaks seisukoha, millega toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lihtsustada süsiniku piirimeetme (SPIM) määrust. Kavandatavad muudatused vabastavad rohkem kui 100 Eesti väiksemat importijat senisest halduskoormusest ning muudavad regulatsiooni kasutajasõbralikumaks ka suuremate ettevõtete jaoks.
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir toob esile neli peamist põhjust ja vastuväidet, miks hoonete süsinikujalajälje seaduse edasi lükkamise kohustus kahjustab ehitussektori konkurentsivõimet.
Ehitussektor peab üha enam arvestama keskkonnamõjudega. Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman selgitas, milliseid roheoskusi valdkond vajab, et vähendada ehitustegevuse mõju loodusele. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juht Anti Hamburgi toob esile ka selleks vajaminevad oskused.
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?