Soomes läbiviidud uuringute kohaselt ei tasu ehitusjäätmetest saadud puitu põletada, vaid seda saab ümber töödelda kasvusubstraadiks, mis võib asendada turvast.
Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.
Energiasalv Pakri rajab Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti, mille ehituse käigus toob maapinnale miljoneid tonne gneisskillustikku. See sobib hästi näiteks teedeehituseks ja võib Põhja-Eestit säästa uute lubjakivikarjääride rajamisest.
Ehitusmaterjalide puhul ei pruugi taaskasutus anda rahalist võitu, sest vaja võib minna keerukamat tootmisprotsessi, mis lõppkokkuvõttes võib muuta toote lõpphinna liiga kalliks. Vaja on pigem kavalaid lahendusi kui toorest jõudu, leisid eksperdid Targa Ehituse konverentsi vestlusringis.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.