Juhid räägivad, kuidas nende firmades ehitusjäätmeid liigiti töödeldakse
Ehitusjäätmed moodustavad Eestis tekkivatest jäätmetest peaaegu poole, kuid nende kasutamise võimalused on erinevad- metalli ei lase keegi raisku minna, plastiku ja puidu ümbertöötlemiseks veel võimalusi napib.
Seotud lood
Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.
Tartus tegutseb Eesti esimene ehitusmaterjalide ringkasutuspank
Valikuline lammutamine vähendab ehitus-lammutusjäätmete tekke osakaalu. Ehitusseadustik ütleb selgelt, et ehitamine peab olema kestev ja säästlik.
Keskkonnaamet väljastas 14. juunil 2024 osaühingule Wastedirect muudetud keskkonnaloa, mille kohaselt on ettevõttel õigus oma tootmisüksuses Ääsmäel toota valitud vanarehvidest rehviplokke ringlussevõtu eesmärkidel. Neid võib kasutada teede ja teiste taristuobjektide, näiteks lasketiirude ja müravallide konstruktsioonides.
Euronõue: taaskasutada tuleb min 70 protsenti tekkinud ehitusjäätmetest.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Görel Grauding tutvustas ehitus- ja lammutusjäätmete uuringut, mille kliimaministeerium eelmisel aastal keskkonnaagentuurilt tellis.
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele