Kurnitski: Eesti on süsiniku jalajälje osas maha jäänud

Keskkonnadeklaratsioon ehk EPD aitab kaasa ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõime tõstmisele – Rootsis on EPDd juba aastaid kohustuslikud, aga ka Norras ja Soomes tugevalt soovituslikud ning paari aasta pärast muutuvad need ka Eesti kohustuslikuks. Nende kasutamise kogemust jagab TMB Elemendi juht Jaanus Mumm.

27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.

Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.

Kuigi eksportivad ehitusmaterjalide tootjad koostavad juba agaralt EPDsid, võivad esimesed arvutused tekitada pahameelt, sest saadud tulemus on olnud kehv võrreldes Skandinaavia konkurentidega.

Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.