Eluhoonete renoveerimine on fookuses ka riiklike toetuste vaates, seega on võimalused nende energiatõhususe parandamiseks järjest paremad ja arendajad hakkavad enam hindama looduslikke ehitusmaterjale.
Keskkonda säästev ehitamine teenib üllast eesmärki ja on meie kõigi jaoks vajalik – samas selle tulemusel ei tohiks kinnisvara muutuda inimestele kättesaamatult kalliks, kirjutavad Fausto Capitali nõukogu liige ja projekteerimise juht Priidu Lokk ning TalTechi professor Jarek Kurnitski.
Tehaselise renoveerimise turupotentsiaal Euroopa Liidus on üle triljoni euro ja meie ettevõtetel on lühikest aega veel hea stardipositsioon. Arenguhüpe seisab aga kohalike omavalitsuste taga, kirjutab riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Ehitus- ja kinnisvarasektori süsinikujälg moodustab ligi poole kogu Eesti süsinikuheitest ja aastaks 2040 on eesmärk seda kogust kahandada 85 protsendi võrra.
Selleks, et Eesti hooned saaksid kliimaneutraalseks ning neid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab ministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Lisaks luuakse kalkulaator, millega saab oma päikeseelektri tarbimise välja arvutada.
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.