Eesti teedeehitus suundub tupikusse
Teehoiu rahastamine muutus 2015 aastal, mil see seoti lahti eeldatavast kütuseaktsiisi laekumisest. Kuigi lubati, et pikas perspektiivis rahastamine ei kahane ja see võimaldab suuremat paindlikkust, ilmnes, et paindlikkus tähendab tõsiseid kärpeid ning tuleb tõdeda, et poliitiku lemmiktoit on lubadused.
Seotud lood
Ärevate sõjauudiste taustal võib õigustatult küsida, ka Rail Baltica muutub julgeolekuprojektiks ja kas Eesti teedeehitajad saavad oma oskustega võimaluse minna Ukrainas teedevõrku taastama? Neid aktuaalseid teemasid avab volitatud teedeinsener Ain Kendra.
Eduka taristuettevõtte Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe hinnangul peaks riik praegu teedeinvesteeringuid oluliselt suurendama, kuid selle asemel on otsustatud rahastust hoopis järsult langetada. Samas puuduvad riigil isegi projektid, kuidas 2+2 maanteid lõpuni teha. See räägibki enda eest, sest kui juba projekte ei ole, siis puudub ka visioon.
Hiljuti ilmus uudis Pärnu sillahanke läbikukkumisest ebamõistliku hinna tõttu ja Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi hinnangul võib sama juhtuda ka Ülemiste terminali uue hanke puhul, kui jätta seal hetkel olulised riskid arvestamata.
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele