Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ ütles RAITi juhatuse esimees Ivar Dembovski intervjuus Metsamajandusuudistele.
RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.
  • RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.
  • Foto: Indrek Saarmets
Uurisime RAIT ASi juhilt milline on olnud nende ettevõtte lugu, millisena ta näeb tulevikku ja mis siis ikkagi meie metsadest saab, kuidas neid targalt majandada.
Rait AS on juba 28 aastat tegutsenud puidutöötlemisega. Kui meenutate algusaastaid ja praegust, siis mis on muutunud selle aja jooksul kõige enam? Või siis – kas on midagi, mis on täpselt samamoodi nagu siis?
Raitwood on sarnaselt teistele puidutööstustele saanud tugevalt toetuda Eesti oma metsaressursile, mis kasvab ja end järjepidevalt taastoodab. See ressurss oli olemas 28 aastat tagasi ning on praegugi.
Riik võiks ehitada rohkem puidust hooneid. Meie superministeeriumi oleks saanud ehitada puidust ja väga väikese keskkonnajalajäljega. Puit kasvab ise päikese jõul, sidudes fotosünteesis süsinikku. Lisaks hoone rajamise keskkonnamõju vähendamisele - üheks olulisemaks sektoriks, kus puit saab kliimamuutustele leevendust pakkuda on ehitussektor - oleks puidust ehitamine andnud tulu kohalikule metsaomanikule, metsamehele, saekaatrile, puitmaja ehitajale, insenerile ja riigile.
Oleksime saanud ehk ühe ägeda maja, mida inimesed ka kaugemalt vaatamas ja imetlemas käiks. Ühtlasi oleks Eesti metsatööstus saanud seda kasutada referentsina välismaal, et veelgi rohkem lisandväärtust luua. Õnneks on võimalus seda kõike teha Keskkonnamajaga ja panna seeläbi alus arhitektuuriturismi arengule.
Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.11.26, 15:30
Tööriiete ostmine tundub lihtne. Miks kulub ettevõtetel sellele nii palju aega ja raha?
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele