2015. aastal toodeti Eestis elamufondi juurde 0,97% elamufondi pindalast ja 0,60% eluruumide arvust. Kui mitte arvestada, et tegemist on viimase seitsme aasta rekordiliste näitajatega võiks öelda, et tegemist on minimaalse rahuldav tasemega.
Kortermaja
  • Kortermaja
  • Foto: Lukas Köller/Unsplash
Elamufondi pakkumise ja selle kvaliteedi püsimiseks peaks aastane elamufondi juurdetootmise tase olema ligikaudu 1% elamufondist. Viimase 20 aasta jooksul on aga elamufondi eluruume lisandunud keskmiselt 0,63% aastas, mis on juba oluliselt alla elamufondi kvaliteedi hoidmise taset.
Seejuures tuleb arvestada, et aktiivne kinnisvaraarendus on puudutanud peamiselt Tallinnat-Tartut ja teisi maakonnakeskusi. Väljaspool Harjumaad asuv ja maakonnakeskusest väljapoole jääv elamuarendus on haruldus, mida vaid vähesed on näinud.
Seega peab tõdema, et elamufond väljaspool kohalikke suurlinnu vananeb. Investeeringute nappusest tulenevalt tähendab vananemine kvaliteedi allakäiku.
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele