Energiatõhusate arenduste eestvedaja Kristjan-Thor Vähi on kindel, et mõningate mööndustega hakkame lähitulevikus kompama passiivmjale seatud energiaefektiivsuse nõudeid, kuid aktiivmaja kontseptsioon jääb Eestis ootama päikesepaneelide kasuteguri paranemist või riiklikul tasemel toetusi.
Tallinnas Tiskrevälja 49 ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek.Nurgakivi asetab piirkonna arendaja Kristjan-Thor Vähi
  • Tallinnas Tiskrevälja 49 ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek.Nurgakivi asetab piirkonna arendaja Kristjan-Thor Vähi
  • Foto: Andras Kralla
Hea teada
Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10. veebruaril toome lavale konkreetsed numbrid ja võrdlused, mida erinevad energiasäästlikkuse tasemed reaalses elus tähendavad ning kui palju see tõstab hoone maksumust. Vaata Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT.
Järgneb Kristjan-Thor Vähi kommentaar:
“Passiivmaja” on väga selgelt reglementeeritud sertifitseerimissüsteem, mida omistab ja mille on välja töötanud Darmstadti Ülikooliga seotud Passive House Instituut. Lisaks energiatõhususnõuete seadmisele võtab see arvesse paljude hoone ehitusmaterjalide ja toodete (näiteks aknad, ventilatsioonisüsteem jne) ning samuti projekteerimisettevõtte passiivmaja sertifikaadi olemasolu.Eestis mõeldakse passiivmaja all aga tihti lihtsalt energiasäästlikku maja. Sellise laia definitsiooni järgi võime tõesti väita, et tulevikus saab “passiivmaja” standardseks tooteks. Energiaefektiivsuse suurendamisele suunatud riiklike regulatsioonide (energiatõhususe miinimumnõuded, “kõik avalikud hooned liginullhooneteks aastaks 2020” jne) järjest karmimaks muutumise valguses ei ole see aeg kaugel.Aktiivmaja eeldab hoones/kinnistul energia tootmist määral, mis ületab hoone enda tarbimise. Peamiselt on tegemist elektrienergia tootmisega ning tiheasustusega aladel on selle saavutamiseks valdavalt kasutusel elektrienergiat tootvad päikesepaneelid. Energeetilisest ja ehituslikust seisukohast on see loomulikult võimalik ja lihtsasti teostatav, kuid nõuab päris arvestatavat alginvesteeringut. Aktiivmaja kontseptsioon Eestis (Euroopa kõige päikesevaesemal maal) liigub massidesse tõenäoliselt alles pärast elektrit tootvate päikesepaneelide kasuteguri või maksumuse olulist muutust paremuse poole või riiklikul tasemel püsivate toetusmeetme programmide elluviimist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.11.26, 15:30
Tööriiete ostmine tundub lihtne. Miks kulub ettevõtetel sellele nii palju aega ja raha?
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 18.11.26, 08:45
Pärnu ehitusettevõtja sai ärikeelu
3
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
4
Uudised
  • 17.11.26, 15:57
Lidl saab lõpuks ehitada Põhja-Tallinna oma esimese kaupluse
5
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.
6
Uudised
  • 17.11.26, 08:00
Metropoli Ehituse juht: kriisidest oleme üle saanud, aga hinnad võivad taas tõusta

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele