Läbirääkimiste tulemusena on muudetud EKA uue õppehoone projekti selliselt, et hoone vundamendi rajamiseks vajaliku sulundseina toestamiseks on loobutud diagonaalsetest injektsioonivaiadest, mis ulatunuks naaberkinnistule. Insolatsiooniküsimustes paraku sellis läbimurret ei saavutatud.
Vaatamata EKA pakkumistele on Palm isiklikult ja tema esindajad nendel kohtumistel korduvalt väitnud, et insolatsiooniküsimus on teisejärguline, mille osas kompromiss oleks põhimõtteliselt võimalik, ent keeldunud lahendusi arutamast.
Palm soovib, et hoonet ei püstitataks detailplaneeringuga ettenähtud asukohale. Selline lahendus oleks linnaruumiliselt sobimatu, ei tagaks ehitustehniliselt ja linnaehituslikult soodsamaid tingimusi naaberhoonetele, sh ehitiste püsivuse ning standardikohase insolatsiooni tagamise osas (maapealsete ehitusmahtude nihutamine ei tooks kaasa maa-aluste ehituskonstruktsioonide, sh sulundseinte asukoha muutmist), samuti eeldaks see uue detailplaneeringu koostamist.
Leidnud, et Palmi nõudmised antud menetluses on saavutatavat eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalselt koormavad ja tuginedes infole, et haridus- ja teadusministeerium on algatanud sundvalduse seadmise vaidlusaluse kahe korteri osas insolatsiooni vähenemise talumiseks ning lähtudes asjaolust, et ehitusloa olemasolu on oluline EKA hoone ehitamise ajakavas püsimise tagamiseks ja rahastamisotsuste langetamiseks, pidas linnaplaneerimise amet võimalikuks väljastada tingimuslik ehitusluba.
Selle järgi võib maapealsete hooneosade ehitamist alustada, kui on sõlmitud kokkulepped isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis "Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides" soovitatust või on jõustunud vastav kinnisasjade sundvõõrandamise (sundvalduse seadmise) otsus.