Majaehitaja.ee juhataja Eno Pappel otsib vastust küsimusele: mis on mõiste "tark maja" taga ja kas ka eramu saab tark olla?
Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima.
Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.
Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.
"Tark maja" pole valmistoode
Nagu eeltoodust näha, ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode, vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis, kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.
Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks, kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest, vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.
Suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  (näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel) annavad suurt kokkuhoidu.
Eramajade puhul on samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 13:54
Tõstukid, kärud ja sajad läbimised päevas panevad siseukse korralikult proovile – millal võiks mõelda pendeluksele?
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
3
TOP
  • 16.11.26, 11:59
Inseneribüroode TOP 2025 | võimsa kasvu tõid suured taristuprojektid ja targad otsused
Lisatud 124 edukama inseneribüroo edetabel.
4
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 1. koht ületas enda käibeootuse enam kui kahekordselt
5
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 2. koht: edu tõi otsus mitte panna kõiki mune ühte korvi
6
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele