Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinnaindeks pöördus pärast kaht aastat tõusule
Ehitushinnaindeks tõusis 2010. aasta IV kvartalis 0,6% võrreldes nii 2009. aasta IV kvartaliga, kui ka 2010. aasta III kvartaliga, teatas Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli kahe aasta jooksul esimest korda jälle positiivne. Kõige suurem oli indeksi langus 2009. aasta III kvartalis (-10,5%). Seejärel on langus iga kvartaliga aeglustunud — 2009. aasta IV kvartalis oli langus 10%, 2010. aasta I kvartalis 7,1%, II kvartalis 3,4% ja III kvartalis 0,9%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas 2010. aasta IV kvartalis enim materjalide kallinemine ? võrreldes 2009.aasta IV kvartaliga kallinesid materjalid 0,6%. Et tööjõu osakaal ehitushinnaindeksis on väiksem kui materjalide osakaal, siis mõjutas tööjõu kallinemine indeksit vähem, kuigi tööjõud kallines samuti 0,6 %.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes 2010.aasta III kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks samuti 0,6%, seejuures tööjõud kallines 2,2% ja masintunnihind odavnes 0,8%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis III kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,5%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Keskmine palgakasv võiks tänavu Eesti ehitussektoris tulla 5%, ent kuna palgatase Skandinaaviamaades on 3,5 korda suurem, siis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul Soomes ehitajaid koju tagasi tulema ei motiveeri.
Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva rääkis, et avatäidete tootmise sektoris on toimunud selge eristumine ning nii mõnelgi tootjal on tööd rohkem, kui teha jõutakse.
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?