Läinud nädalal jõudis Eestisse ainulaadne keevitussimulaator, mille abil virtuaalses keskkonnas on võimalik materjali ja energiat säästes kutsekoolide õpilasi oskustega keevitajaks õpetada, aga selle abil saavad ka juba vilunud ametimehed uusi töövõtteid omandada. 
Tootja lubab, et simulaatori abil saab läbi viia kuni 30% kogu keevitusprotsessist ja rakendada kuni 99% kõigist keevitusmeetoditest.
Tartu Kutsehariduskeskuse keevituse eriala meister Allan Patska, kes tutvus virtuaalse keevitussimulaatoriga esimest korda 2005. aastal Turus, kus seda esmakordselt Euroopas demonstreeriti, jääb seda iseloomustades siiski mõnevõrra skeptiliseks, märkides, et simulaator võib olla õppetöö juures abivahendiks, aga n-ö massilist õpet see tema hinnangul asendada ei saa.
„Metallitöö nõuab pühendumist. Keevituseks vajalikud materjalid on küll kallid, aga noorte otsene kokkupuude tööga jääb ka edaspidi asendamatuks,“ nentis Patska. „Otsene käeline tegevus on alati tõhusam kui lihtsalt selle simuleerimine. Meie oleme saanud senini simulaatorita hakkama ja sellest teab mis suurt puudust ei tunne, kuigi eelmisel aastal tuli sellise seadme hankimine ka mõnel korral jutuks.“
„Õpe muutub kümneid kordi kiiremaks, sest näiteks untsu läinud töö saab lihtsalt süsteemist kustutada, mis reaalse keevitustöö puhul pole võimalik,“ selgitas Lips. „Usun, et sellest simulaatorist saab tulevikus koolide tavapärane õppevahend, seda enam, et selle abil on neil keevitajate kursusi läbi viies võimalik ka n-ö lisa teenida.“
Simulaatori arvuti mälus on üle saja keevitusülesande, mis jaotatud 17 raskusastmesse ning mis põhimõtteliselt on kasutatavad ka interneti kaudu. Nõnda saab õpilastele näiteks koduseid töid anda, mida ta täidab koduse arvuti taga. Vahe on vaid selles, et põleti või elektroodi asemel hoiab ta käes arvutihiirt.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 13:54
Tõstukid, kärud ja sajad läbimised päevas panevad siseukse korralikult proovile – millal võiks mõelda pendeluksele?
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
3
TOP
  • 16.11.26, 11:59
Inseneribüroode TOP 2025 | võimsa kasvu tõid suured taristuprojektid ja targad otsused
Lisatud 124 edukama inseneribüroo edetabel.
4
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 1. koht ületas enda käibeootuse enam kui kahekordselt
5
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 2. koht: edu tõi otsus mitte panna kõiki mune ühte korvi
6
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele