Kui 2008. aastal oli rendihindade alanemine 30–40% suurusjärgus, siis 2009. aasta jooksul langesid rendihinnad 10–15%. Viimane rendihindade tõus jääb 2007. aasta algusesse, mis tähistab ka kogu selle sektori hinnatippu.
Võrreldes selle tipuga on rendihinnad praeguseks langenud umbes 50%.
Viimasel ajal arvestatakse laopindade ehitusmaksumuseks sõltuvalt hoone tüübist, planeeringust ja suurusest 4000–6000 kr/m² (+ km), kontoripindade puhul võib see küündida 7000–8000 kr/m² (+ km).
Tipptootlus on tootmis- ja laopindadel 11–12%, mis on saavutatav eelkõige kindlate rentnikega või sale and lease-back tehingute puhul. Vanemate ja kehvemas asukohas hoonete puhul jäävad tootlused vahemikku 12–14%.
Kuna ainuüksi eelmisel aastal lisandus turule umbes 170 000 m2 lao- ja tootmispinda, siis valitseb selliste pindade üleküllus ja nii uusi kui ka kehvemas seisus tehasehooneid on pakkumises hulgaliselt, nõudlus nende järele on aga viimase aasta jooksul vähenenud.
Enim on nõudlust heas asukohas väiksemate 200–500 m² suuruste lao- ja tootmispindade järele. Kuni 2008. aastani oli tootmis- ja laopindade turul valdavaks omakasutus, nüüdseks ollakse enam rendipindadele orienteeritud.
Põhjuseks eelkõige ettevõtete ebakindlus tuleviku suhtes ning sellest tingitud ettevaatlikkus, samuti pankade jäik laenupoliitika, suur pakkumiste hulk ja madalad rendihinnad.