Selle asemel, et Brüsselit kiruda, tuleb hakata Eesti elamufondi süsteemselt energiasäästlikumaks tegema. Lahenduse pakub Joonas Laks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kuigi ainuüksi puidust ehitades oleks võimalik süsinikujälge vähendada viiendiku võrra, kas meil ikka jätkub puitu ehitamiseks, kui metsi on kogu planeedil vaja süsiniku sidumiseks, tõstati küsimus Ehituse teekaardis.
2022. aasta alguses käivitus Võru linna, FinEst Targa Linna tippkeskuse, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning tarkvarateaduse instituudi koostöös pilootprojekt RESTO digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele piirkondlike hoonete renoveerimisstrateegiate koostamiseks.
Kliimaeesmärgid seavad ehitamisele uued reeglid, aga nendeni jõudmiseks ei piisa igaühe soovmõtlemisest, vaid vaja läheb kõigi osapoolte survet, alustades teadlikust tellijast ja lõpetades nõudliku kliendiga.
Uute kliimanõuete täitmise vajadus nõuab ehituses lähiaastatel uute teadmiste ja oskustega juhte, kes on muutuste eestvedajad ja tahavad mõjutada tulevikku. Hea näide on Tallinna Tehnikaülikoolist Rootsi ühe suurema ehitusettevõtte Serneke jätkusuutlikkuse juhiks tõusnud Kaia Eichler, kelle teadlikud karjäärivalikud on kindlasti eeskujuks noortele, kes alles kaaluvad inseneri elukutset.
Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.