Ehitusmahtude säilimine sõltub eratellijast, sest riigi osalus väheneb. Eelarveperioodil 2007–2013 laekus Eestile Euroopa Liidu struktuurfondidest toetusena 2,5 miljardit eurot, sellest 1,7 miljardit saime kätte lausa viimasel neljal aastal.
Võimalus teha sellises mahus investeeringuid on aidanud väga palju kaasa ehitussektori taastumisele. Keeruline on öelda, kas erasektori tellimuste maht kasvab käesoleval ja tuleval aastal piisavalt, et kompenseerida riigi tellimuste olulist vähenemist, või mitte.
Muretsemiseks annab põhjust tõsiasi, et ehitusettevõtetele on esitatud varasemast märgatavalt vähem tellimusi. Samas on selgelt tunda ka erasektori kasvavat huvi uute arendusprojektide käivitamiseks. Prognoosime, et ehitussektori käive väheneb käesoleval aastal ligi 6 protsenti ja 2014. aastal veel umbes 10 protsenti. 
Konkurents tiheneb.
Suund konsolideerumisele tuleneb vajadusest olla efektiivsem ja konkurentsivõimelisem, seda nii kodu- kui ka eksportturgudel. Uued kvaliteedinõuded ehituses pakuvad tulevikus uusi võimalusi neile, kelle jaoks on
kvaliteet olulisem kui kvantiteet.
Lähiaastate ettevaade.
Kuigi Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi ?nantseerimisprintsiibid aastateks 2014–2020 ei ole veel lõplikult ?kseeritud, on rahandusministeerium välja andnud sõnumi, et järgmisel perioodil eelistakse pigem pehmeid väärtusi kui betooni.
Riigi osakaalu suurenemist on alust oodata ka aastast 2015, kuna selleks ajaks
on eeldatavasti selge, kui palju on Euroopa Liidul raha järgnevaks eelarveperioodiks.
Kõige raskem aeg on ehituses tõenäoliselt 2013. aasta lõpp ja järgneva aasta algus. Ei ole alust prognoosida ehituseks vajalike sisendihindade kasvu, selle asemel tuleb loota, et ehitushinnad oluliselt ei kasva.
See omakorda loob aga soodsa pinnase eratellimuste kasvuks, mis võiksid seetõttu mõneti suureneda nii käesoleval kui ka eelolevatel aastatel. Eratellimuste maht on otseselt sõltuvuses pakutavast ehitushinnast, mistõttu on oluline, et ehitushinnad oleksid lähitulevikus  sama stabiilsed kui eelnenud aastatel.
Võimalus, et alguse saab uus kinnisvarabuum, ei tundu selles kontekstis kuigi realistlik. Mina ootan pigem seda, et pangad käituksid eelpool kirjeldatud uue normaalsuse tingimustes vastutustundlikumalt, ehitajad püüdleksid kõrgema kvaliteedi poole ning ostjad-tellijad oskaksid nõuda senisest paremat teenust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.10.26, 09:59
Ehitusmaht ja ajakava sundisid Arteri kvartali siseseinte töös uusi lahendusi otsima
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
3
TOP
  • 16.11.26, 11:59
Inseneribüroode TOP 2025 | võimsa kasvu tõid suured taristuprojektid ja targad otsused
Lisatud 124 edukama inseneribüroo edetabel.
4
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 1. koht ületas enda käibeootuse enam kui kahekordselt
5
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 2. koht: edu tõi otsus mitte panna kõiki mune ühte korvi
6
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele