Mertsina: töötleva tööstuse langus mõjutab tugevalt kogu Eesti majandust
Tööstuse kindlustunne jätkas novembris halvenemist, lähikuude tootmise väljavaade on väga pessimistlik ja see on kukkunud 2009. aasta varasügise tasemele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskes majanduskommentaaris.
Täna toimus konverents Ehitus 2024+ “Kas mängus või pingil?”, mis tõi otsustajad kokku. Ühiselt jõuti järeldusele, et mängus püsimiseks peame tegema paremat koostööd ja vaatama pikemalt ette. Vaata ka meelolukat fotogaleriid.
Eesti ehitussektoris on elektritööde ettevõtjad sarnaselt teiste tehnosüsteemide rajajatele olnud aastakümneid alltöövõtja rollis, kus peamiseks teenusepakkuja valiku kriteeriumiks on madalaim hind. Tööde teostajatelt nõutakse elektrialast kompetentsust pigem erandjuhtumil ja sedagi ainult vastutavalt isikult, mis seab ohtu töötajate erialastesse oskustesse panustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse.
Ehitussektori kindlustunne jätkas kolmandas kvartalis halvenemist. Vähest nõudlust pidas ehitustegevust piiravaks ligi 60% ehitusettevõtetest. Ehitustellimuste portfell halvenes, tööjõu vajadus vähenes ja ehitushindade kasv on pidurdunud, analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Hoonete ehituste maht pole olnud nii vilets selle aasta kolmandas kvartalis alates 2017. aasta kolmandast kvartalist alates ehk lausa kuus aastat tagasi, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.